Kaasaegne valuteadus

Valu ei teki alati seetõttu, et keha on otseses ohus. Varasemalt usuti Descartesi teooria kohaselt, et valu on lihtne signaal, mis liigub otse kehast ajju – justkui kellamehhanism, kus vigastus aktiveerib valu ja ajus tekib reaktsioon. Kuid tänapäevased uuringud on näidanud, et valu ei ole nii üheülbaline. On tegevusi, mis peaksid teoreetiliselt valu põhjustama – näiteks kontorsionist, kes väänab oma keha äärmuslikult –, kuid valuaisting puudub. Samas võib valu esineda olukorras, kus kehale ei ole tegelikku ohtu, näiteks arvuti taga istudes.
See tähendab, et valu ei sõltu ainult kehast saadud signaalidest, vaid on ajus kujunev keeruline protsess, mida mõjutavad ka emotsioonid, uskumused ja varasemad kogemused.

See uus arusaam valust põhineb mitmesugustel uuringutel, alustades fantoomvaluga – nähtusega, kus kuni 85% amputeeritud jäsemega inimestest tunnevad valu oma puudunud kehaosas. Need uuringud näitavad, kui keeruline valu tegelikult on, ning selgitavad, miks seda mõnikord nimetatakse aju loodud illusiooniks. Fakt, et puuduvast jäsemest ei liigu ajju ühtegi signaali, tõestab, kui suur roll on ajul füüsilise valu tajumisel.

Teised uuringud on näidanud, et inimene võib tunda valu ka siis, kui tema koed pole tegelikult kahjustatud ega ohus. Katsetes manipuleeriti osalejate tajuga visuaalsete vihjete abil, pannes neid uskuma, et nende kehale tehakse kahju, ning aju tekitas valu, et neid kaitsta. Ühes uuringus näidati katsealustele enne käeseljale metallvarda puudutamist kas punast või sinist tuld. Kuigi varda temperatuur oli alati sama, tundsid need, kes nägid punast tuld, rohkem valu, kuna punane seostub kuumaga ja sinine külmaga. Lisaks teatasid suuremast valust need, kes nägid, kuidas varras nende kätt puudutas, võrreldes nendega, kelle nägemine oli blokeeritud.
On ka juhtumeid, kus röntgen või MRT-uuring näitab vigastust, kuid inimene ei tunne mingit valu. Erinevad uuringud on leidnud, et 30–80% asümptomaatilistest (valuvabadest) katsealustest oli diskipauna väljasopistumine, 34%-l õlaliigese rotaatormanseti rebend ja 30%-l meniski degeneratsioon.

Ühes juhtumiuuringus kirjeldati sõdurit, kellele tehti röntgenülesvõte muul põhjusel ning kelle kaelas avastati kuul, kuigi ta ise ei tundnud mingit valu. Justkui oleks aju otsustanud: "See pole ohtlik, pole vaja valu tekitada."
Need ja paljud teised uuringud näitavad, et valu pärineb eranditult ajust, mitte valu retseptoritest või keha närviteedest. Selle uue arusaama põhjal hakkasid teadlased kaaluma kahepoolset mudelit, kus aju mitte ainult ei saa stiimuleid, vaid otsustab ka, kas need väärivad valureaktsiooni.
Selles mudelis nähakse aju neuromaatriksina – neuronite võrgustikuna, millel on mitmeid sisendeid ja väljundeid. Sisendite hulka kuuluvad erinevad aistingud, kuid mitte ainult puudutused, nägemine, kuulmine ja haistmine. Samuti on olemas liigeste retseptorid, mida nimetatakse proprioretseptoriteks ja mis annavad ajule infot keha asendi kohta ruumis. Lisaks mõjutavad neuromaatriksit ka emotsionaalsed sisendid, mis toovad ajju mõtteid ja tundeid.
Aju analüüsib pidevalt kõiki neid sisendeid ning otsustab, kas keskkond on turvaline või kas valu on vajalik reageering ohule.
Näiteks kuuma pliidi puudutamine aktiveerib notsiretseptorid – ohuandurid, mis tuvastavad kahjulikke stiimuleid. Need stiimulid võivad olla termilised (näiteks midagi kuuma), keemilised (näiteks söövitav aine) või mehaanilised (näiteks muljutud sõrm).
Kui puudutad midagi, liigub aferentne sõnum kudedest läbi seljaaju ajju, sõltuvalt sellest, millist tüüpi sõnum see on. Kui sõnum on sensoorne, jõuab see sensoorsesse korteksisse. Kui see on ohtlik, töödeldakse see notsitseptsiooni kaudu.
Sel hetkel teeb aju otsuse kolme võimaliku väljundi kaudu:
Valu (sa tunned valu)
Liikumine (sa otsustad liikuda)
Stressireaktsioon (sa tunned ärevust)
Esimene väljund, valu, on otseses vastuolus Descartesi mudeliga, mis eeldab, et valu pärineb kehast. Tegelikult jõuavad ajju pidevalt erinevad aistingud. Aju analüüsib kõiki neid sisendeid, hindab olukorda ja otsustab, kuidas sind kaitsta, võimalusel tekitades valu. Põhimõtteliselt määrab see kindlaks, kas olukord, milles viibid, on ohtlik ja kas pead oma tegutsemist muutma, et vältida vigastusi.

Need ja paljud teised uuringud näitavad, et valu pärineb eranditult ajust, mitte valu retseptoritest ega närviteedest kehas. Selle uue arusaama põhjal hakkasid teadlased kaaluma kahepoolset mudelit, kus aju mitte ainult ei saa stiimuleid, vaid otsustab ka, kas need väärivad valureaktsiooni.
See mudel käsitleb aju kui neuromaatriksi (neuronite võrgustikku), millel on mitu sisendit ja väljundit. Sisendid hõlmavad erinevaid aistinguid, kuid mitte ainult puudutust, nägemist, kuulmist ja haistmist. Samuti on olemas liigeste retseptorid, mida nimetatakse proprioretseptoriteks, mis annavad ajule infot keha asendi kohta ruumis. Lisaks mõjutavad neuromaatriksit ka emotsionaalsed sisendid, mis toovad ajju mõtteid ja tundeid.
Aju analüüsib pidevalt kõiki neid sisendeid ning otsustab, kas keskkond on turvaline või kas valu on vajalik reageering ohule.
Valu tuleb ajust
Selle uue arusaama kohaselt on valu keeruline kogemus, mida kujundavad meie mõtted, emotsioonid, uskumused, mälestused, stressitase, aistingud, visuaalne informatsioon ja palju muud, mitte lihtsalt kehalistest kudedest saadetud signaal.
Paljud inimesed kogevad valu, mis on suuresti tingitud kõrgest stressitasemest, vaimsest tervisest, unepuudusest ja muudest sarnastest teguritest. Kuid pelgalt nende tegurite loetlemine ei ole kasulik – oluline on mõista, kuidas need mõjutavad valu ja veelgi olulisem, kuidas valu leevendada.
Kokkuvõttes tekitab kogu sinu valu aju. Aju on keeruline ja seetõttu on seda ka valu. Samas tõlgendatakse väljendit „valu tuleb ajust“ sageli valesti kui „valu on ainult peas kinni“. See ei ole see, mida ma öelda tahan. Kuigi aju loob valu, ei ole see kujuteldav – iga inimese valukogemus on reaalne ja ainulaadne.
📖 Allikas: See postitus põhineb Tom Waltersi ja Glen Cordoza raamatul Rehab Science: How to Overcome Pain and Heal from Injury (2023), mis käsitleb kaasaegset valuteadust ja taastusravi. Kui soovid süvitsi minna, soovitan kindlasti lugeda!