Mida kujutab endast kannakõõluse vigastus?
Kannakõõluse vigastus võib tabada igaühte, olenemata sellest kas sa oled sportlane või elad lihtsalt oma igapäeva elu.
Kannakõõlus on inimese kehas kõige suurem ning tugevam kõõlus. See algab kannaluult ning jookseb üle tagumistesse sääremarja lihastesse. Kannakõõlus töötab siis, kui sirutad oma varbaid nagu baleriin või tõused seistes kikivarvukile.
Ei ole väga tavatu, et achilleuse kõõlust tabab mingit sorti vigastus. Kaebused võivad olla näiteks põletava valu või kanguse näol. Kui aga valu on väga tugev, on tõenäoline, et kõõlus võib olla kas osaliselt või täielikult rebenenud.
Kannakõõluse tendinoos kujutab endast aga põletikku, mis istutab ennast kõõluse kiudude vahele. Sellega kaasneb reeglina turse ning kõõluse paksenemine.
Kannakõõluse vigastuse sümptomid
Kõige levinumaks sümptomiks võib pidada valu kanna kohal, eriti siis kui painutad oma jala alaosa või proovid kikivarvukile tõusta. Kergemapoolne valu võib ajaga kas hullemaks minna, või ära kaduda. Kui aga kõõlus on rebenenud, on valu silmapilkne ning väga tugev. Terve kõõluse osa võib olla ka turses, kange ning üleüldiselt tundlik.
Kõõluse rebenemise puhul võib olla kuulda või tunda ka naksu või plaksu. Sellega võib kaasneda turse ning sinikate teke. Antud juhul
võib olla raskusi varvaste sirutusega ning raskusi
kõndides päkalt ära tõugata.
Mis põhjustab kannakõõluse vigastust?
See vigastus esineb ennekõike kiirete ning äkiliste liigutustega, kas kiirendades, pidurdades või kõrvale põigates.
Hea näitena saaks tuua jooksja, kes stardib äkitselt, lükates jala kiiresti stardipukilt. Selline liigutus võib kõõlusele liiga koormavaks osutuda. Kannakõõluse vigastuse riskigruppi kuuluvad meesterahvad kelle vanus on üle 30 eluaasta. Vigastus võib ilmenda ka pideva kõrge koormusega tegevuste juures.
Samas ei pea olema sportlane, et ennast vigastada. See võib juhtuda ka näiteks lihtsalt kuhugi auku kukkudes või kuskilt kõrgelt alla jalgadele kukkudes.
Mis soodustab kannakõõluse vigastuse teket?
Naistel on kindlasti üheks vigastuse teket soodustavaks teguriks kontsakingade pidev kandmine.
Lampjalgsus, ehk jala võlv on sisse vajununud. See tähendab, et kannakõõlus saab liikudes lisakoormust.
Jalalihased ning kõõlused on liiga pinges.
Sul on talla all luukasvised ehk osteofüüdid.
Lisad oma tavapärasele treeningrutiinile koormust juurde või liigud tavapärasemast intensiivsemalt.
Alustad uut tüüpi treeninguga.
Sa kannad jalanõusi, mis ei istu sulle või ei sobi käesolevaks tegevuseks (näiteks jooksmiseks vabaaja jalanõusid).
Treenid ebatasasel pinnasel.
Tarvitad järgnevaid ravimeid: glükokortikoidid või fluorokinoloonid (antibiootikumid).
Sul on krooniline haigus, mis nõrgestab kannakõõlust. Nagu näiteks reumatoidartriit, luupus, podagra või diabeet.
Kannakõõluse vigastuse taastusravi
NB! Kindlasti tuleb enne ravimist saada arstilt korrektne diagnoos.
Väikesed ja kesmised kannakõõluse vigastused peaksid ise ilusti ära paranema. Et seda protsessi kiirendada võiksid sa:
Oma jalga puhata. Ürita jalale võimalikult vähe koormust anda. Võid proovida ka karkusid.
Pane jala peale külma. Kasuta jääd (millegi sisse mähitult) või külmakotti, 20-mne minuti kaupa.
Kasuta kompressiooni. Selleks sobib ideaalselt elastikside, mis tuleb ümber alumise sääre osa ning pahkluu siduda.
Võta põletikuvastaseid valuvaigisteid (nagu näiteks ibuprofeen). See aitab valu ja turse vastu. Ole hoolikas nende kasutamisel. Kui sa peaksid vajama neid rohkem kui 7 kuni 10 päeva, pöördu arsti poole.
Kasuta kannakõrgendust. Su arst võib soovitada sulle nende kasutamist jalanõude sees, kuniks sa paraned. See hoiab ära kannakõõluse liigset venituse.
Tee ise venitusi ja harjutusi. Harjutused saad kas arsti või füsioterapeudi käest.
Võta osa ohututest tegevustest. Kui su arst on sulle loa andnud, siis tegevused nagu näiteks ujumine aitavad paranemist kiirendada.
Kannakõõluse operatsioon
Kui su kõõlus on rebenenud, võib su arst soovitada sulle operatsiooni. Mida noorem ning aktiivsem sa oled, seda suurema tõenäosusega on operatsioon su parim valik.
Operatsioon tehakse reeglina nelja nädala jooksul peale vigastust. Operatsiooni käigus tehakse jala tahaossa väike avaus ning õmmeldakse kõõlus kokku tagasi. Mõnikord pannakse
juurde lisamaterjali, et kõõlus tugevam jääks.
Võib ka juhtuda, et su arst ei soovitagi sulle operatsiooni. Seda pigem juhul, kui sa oled vanem ning vähem aktiivsem, või ka juhul, kui sul on ainult osaline rebend.
Ilma kirurgilise sekkumiseta taastumine kujutab endast ohtralt füsioteraapiat, venitusi ning harjutusi. Sulle võidakse soovitada ka ultraheliravi või lööklaineteraapiat. Kasutatakse ka kipsi, hüppeliigese ortoosi või kannakõrgendusi, et võtta kõõluselt koormust maha ning takistamaks selle liikumist.
Ilma operatsioonita on taastumise aeg kindlasti pikem ning oht ennast uuesti vigastada suurem.
Kannakõõluse vigastuse taastumine
Taastumine võib aega võtta kuid, kuid see oleneb suuresti vigastuse ulatusest. Erinevad konditsioonid paranevad erineva kiirusega.
Sa saad taastumise ajal olla ikkagi aktiivne! Uuri enda arsti käest, mida sa võid teha ja mida mitte. Aga ära üleliia kiirusta. Ära naase enda eelneva aktiivsustaseme juurde enne kui:
sa saad enda vigastatud jalga liigutada sama kergelt ja vabalt kui tervet jalga
vigastatud jalg tundub sama tugev kui teine jalg
sa ei tunne jalas valu kui sa kõnnid, sörgid, jooksed või hüppad
Kui sa pingutad ennast liialt palju enne kui jalg on lõplikult taastunud, võid ennast uuesti vigastada ning valu võib muutuda pikaajaliseks probleemiks. Sa saaksid osasid neid probleeme vältida, kui asendad suure koormusega spordialad nagu jooksmine, kergema koormusega spordialade vastu. Tegevused nagu näiteks ujumine või rattasõit koormavad kõõlust vähem.
Kannakõõluse vigastuse ennetamine
Siit leiad mõned asjad, mida võiksid proovida:
venita ning tugevda säärelihaseid
jookse vähem suunaga üles (mäkkejooksud)
kanna hästi istuvaid jalanõusid, mis toetavad jalga korralikult
lõpeta treening, kui tunned sääre taga või kanna juures valu või üleliigset pinget