Kuidas krooniline stress ja kortisoolisõltuvus mõjutavad meie elu

Kortisool on keha loomulik stressihormoon. Kui selle tase püsib pikalt kõrgena, võib see põhjustada mitmeid ebamugavaid sümptomeid. Need võivad olla ärrituvus, väsimus, uneprobleemid, kaalutõus, pingepeavalud ja kõrgem vererõhk. Õnneks on olemas lahendusi. Kui meie närvisüsteem rahuneb, taastub ka keha tasakaal.

Mis on krooniline stress?

Krooniline stress tähendab, et keha jääb pikemaks ajaks „võitle või põgene” režiimi. See on kurnav nii emotsionaalselt, vaimselt kui ka füüsiliselt. Inimene võib tunda ärevust, meeleolukõikumisi, hajameelsust ja mälulünki. Samuti võivad esineda unehäired, seedevaevused ja sagedased pinged kaelas ja õlgades. Krooniliselt stressis inimene tahab pingest välja tulla, kuid ei tea, kuidas tsüklit katkestada.

Mis on „kortisoolisõltuvus” (nn stressisõltuvus)?

Mõnel inimesel tekib ajapikku muster, kus pinget hakatakse alateadlikult otsima. Esialgu aitab stressilaine „turbo-režiim” tegusid teha, kuid see ei saa kaua kesta. Närvisüsteem kulub ja vajab järjest tugevamat stiimulit, et sama „laengut” tunda. Tegu ei ole ametliku diagnoosiga, vaid käitumismustriga, kus keha ja meel harjuvad kõrge erutusseisundiga.

Krooniline stress vs. kortisoolisõltuvus

Krooniline stress on nagu lõksus olemine tules, samas kui kortisoolisõltuvus on nagu enda leekidesse süütamine, et end elusana tunda. Põhierinevus on, et kroonilise stressi korral inimene kannatab ja tahab sellest välja saada. Kortisoolisõltuvuse korral on pidev vajadus otsida rohkem stressi ja erutust.

Märgid, et võid olla stressist sõltuv

Kui kardad, et võid olla stressist sõltuv, siis need märgid võivad anda vihjeid:

• Pidevalt võtad uusi kohustusi, kuigi ajakava on juba täis.

• Suutmatus kohustustest taganeda; inimestele meeldimine; raskus „ei” öelda.

• Vastumeelsus pauside või puhkuse suhtes; rahutus või ebamugavus puhkehetkel.

• Suutmatus paigal püsida; raskus lõõgastuda ilma, et peaksid end „produktiivsena” tundma.

• Prokrastineerimine (asjade edasilükkamine).

• Rahutus või süütunne, kui ei tööta või oled telefonist/arstilt lahti ühendatud.

• Kitsaste tähtaegade loomine või tunne, et oled „elus” vaid kõrgsurve olukorras.

• Sage ärevus, kannatus või pidev kiiretunde olemasolu.

• Läbipõlenud või tühjakspigistatuna tundmine koos sundmõttega „tuleb edasi panna”.

• Treeningu, une, toidu, hobide, suhete ja muu enesehoiu unarusse jätmine.

• Raskus rahulolu leida; ärrituvus, kui „midagi ei toimu”.

• Kofeiini või teiste stimulantide liigtarvitamine.

  
  

Kuidas tsüklit murda (lihtsad alguspunktid)

Aeglusta närvisüsteemi

Alusta sügava hingamisega. Proovi 1–3 minutit sügavamalt hingata, pikendades väljahingamist. See aitab rahustada närvisüsteemi.

Hoia kindlat unerütmi

Lülita telefon ja teised ekraanid välja vähemalt 60 minutit enne magama minemist. See aitab sul paremini magada.

Piira kofeiini ja alkoholi

Asenda osa kohvist kofeiinivabade jookidega, nagu taimeteed (nt kummel, piparmünt, rooibos) või lihtsalt vesi.

Liikumine

Püüa igapäevaselt liikuda 20–30 minutit rahuliku tempoga. Jalutuskäik või kerge venitus on suurepärased võimalused.

Piirid ja pausid

Planeeri kalendrisse mikropause. Ütle mõnele „võtan mõtlemisaega”. See aitab sul end paremini tunda.

Kehahooldus

Praktilise sammuna võib abi olla ka kehahooldusest. Näiteks laavakivimassaaž või aroomimassaaž aitavad kehal „gaasilt pidurile” minna. Need toetavad närvisüsteemi rahunemist, kui igapäevane pinge kipub üle pea kasvama.

NB! Kui vererõhk on püsivalt kõrge, uni on pikemalt paigast või tunned ärevust/depressiivsust, mis segab igapäevaelu, räägi kindlasti arstiga. Käesolev tekst on üldine info, mitte meditsiiniline nõuanne.

Millal professionaalset tuge kaaluda?

Mõtle professionaalse abi peale, kui:

• Sul on pidev unehäire või paanikahood.

• Valu ja pinged ei taandu.

• Töö- või suhteelu kannatab püsivalt.

• Tunned, et „ükski nipp” enam ei tööta — siis on õige hetk abi paluda.

  
  

Kui soovid kogeda rahulikumat rütmi ja toetada taastumist, oled Osso Massaažis õiges kohas. Meie terapeudid aitavad leida sobiva lähenemise. Olgu eesmärk pinge mahavõtt, sügavam uni või lihtsalt „off-nupu” leidmine argipäeva keskel.